Viisid, kuidas tegeleda ebaõnnestumisega

Vaikselt hakatakse rohkem ka Eestis ebaõnnestumistest rääkima. See on äärmiselt tore ja värskendav. Paljud inimesed tunnevad end pärast ebaõnnestumist väga halvasti. Tundub, nagu oleks maailma lõpp käes. Tegelikult pole asi üldse nii hull. Räägin lühidalt, kuidas mina ebaõnnestumistega toime tulen.

Ebaõnnestumised on normaalne elu osa 

Kõigepealt ma soovitan kõigil inimestel nautida ebaõnnestumisi. See käib eluga kaasas, leppige sellega. Mitte keegi ei ole ideaalne ja see on normaalne, et esimesel korral ei tule kõik asjad välja. Mul on sõpru, kellel tulevad näiteks spordimängud või ehitamine väga loomulikult välja ja kohe väga hästi. Tuleb meeles pidada, et enamik neist on sellises keskkonnas üles kasvanud. Nad kas on väiksest peale sporti teinud, ehitusega kuidagi seotud olnud või lihtsalt näinud ja teinud palju. Asjad ei tule iseenesest, vaid paljud väiksed tegevused on toetanud neid. Me kõik õppisime käima ja rääkima samamoodi. Mõned kiiremini, mõned aeglasemalt, selline see elu on.

Küsi endalt õigeid küsimusi

Kui oled leppinud, et ebaõnnestumised on osa elust, on juba kergem. Ma ise olen tihti ebaõnnestudes öelnud endale, et “jälle ei saanud hakkama” või midagi muud sarnast. Eriti keeruline on siis, kui keegi tuleb ja targutab kõrval, et oleks pidanud nii tegema või teistmoodi. Tagantjärgi on äärmiselt lihtne neid asju öelda. Jah, tõesti mõnikord oleks pidanud rohkem mõtlema asju läbi, enne kui tegutsema hakkasin. Samas nii me kõik õpime, läbi tegevuste. Tähtis on endalt pärast seda õigeid küsimusi küsida. Toon näite, et ma proovisin kodus ise majoneesi teha. Proovisin 3-4 korda ja ei tulnud üldse hea välja, samuti raiskasin päris palju toiduaineid. Kui esimest korda tegin ja tuli päris kohutav mõtlesin, et enam ei tee, et ju ei oska. Lihtne õpetusvideo olemas ja ma ei saa isegi sellega hakkama. Ma ebaõnnestusin mitu korda ja ikka proovisin uuesti. Põhjus lihtne, ma lihtsalt küsisin endalt, mida ma õppisin ja siis proovisin teistmoodi teha. See eksperimenteerimine on äärmiselt põnev. Praegu tuleb väga hea välja. Naudin seda ja samamoodi toimin ka kõikide muude asjadega.

Küsi ja võta vastu tagasisidet

Esimesel korral ei tulegi asjad välja, vaid siis, kui pidevalt küsid enda käest, mida ma õppisin või mida võiks muuta. Oma saatega ma samuti ei teadnud, mida ja kuidas teha. Läks palju aega, enne kui sain aru üldse, mida ma teen. Esimesed intervjuud olid päris hirmuäratavad ja kartsin, kuidas mu hääl kostab, mida ma küsin inimestelt ja miks nad üldse minuga rääkida soovivad. Väga palju selliseid mõtteid käis peas ringi. Ma esimest intervjuud ühe sõbrannaga ei viinudki läbi, sest ei teadnud, kust alustada või kuidas seda teha. Esimese saate jaoks leppisin aja kokku inimesega, keda ma ei tundnud, ja tegin saate ära. Kui seda kuulasin pärast, see oli äärmiselt kohutav. Saatsin selle saate oma sõpradele ja nad kõik kommenteerisid, mida võiks paremini teha. Sealt tuli palju tagasisidet, sealjuures ka kriitilist. Äärmiselt raske on mitte ennast õigustama hakata ja kindlasti ma tegin ka seda, aga seda ei tohiks teha. Tuleb tänada kõigi tagaside eest ja kirja panna, kuidas saab paremini teha. Järgmised saated olid mul palju paremad juba ja ma oskasin neid asju tähele panna ja nii see käibki.

Arvan, et selline suhtumine töötab igal pool. Ärge kartke võtta vastu kriitikat, ebaõnnestuge ja õppige. Mõelge, kuidas saab paremini teha järgmine kord ja proovige uuesti. Äärmiselt oluline on just uuesti proovida ja jälle õppida. Sama on ka ettevõtetega, kui proovite teha ja ebaõnnestumised on suuremad. Mõelge, mis õppisite sellest, kuidas saab paremini teha, äkki kellegagi koos, äkki teistmoodi või äkki oligi täiesti vale asi, mida tegite. Siis on ebaõnnestumine super ja alati tasub nendest asjadest rääkida ja teistega jagada.

Anna teada, mida arvad ja kuidas sa ise käitud, kui ebaõnnestud.