Kas hea põhjus või vabandus?

Ma arvan, et me kõik oleme mingil hetkel kasutanud selliseid vabandusi, nagu „mul ei ole aega“ või „mul ei ole raha“, kui keegi soovitab meil millegi uuega alustada. Ka mina olen endale vahepeal kinnitanud, et need on väga head põhjendused millegi mitte tegemiseks, aga tegelikkuses ma tean, et raha ja ka aja puudumine ongi see, milleks me neid kasutame – vabandused.

Ma sain teadlikkumaks sellest halvast harjumusest siis, kui hakkasin kinnisvara uurima. Alguses mõtlesin ikka, et mida ma ka teha saan, kui mul raha selleks pole. Natukese aja pärast aga avastasin, et mitte midagi ei juhtu enne, kui võetakse vastu otsus midagi tegema hakata. Need kinnisvara objektid ei läinud mulle ju midagi maksma, kui minu eesmärk oli neid lihtsalt tundma õppida ja aru saada, milline on hea ja milline halb. Natuke pidin oma aega küll kulutama, aga olgem ausad, seda aega ei olnud nii kaelamurdvalt raske leida.

Minu silmad avas veelgi rohkem minu vahetusaastale minek. Mul ei olnud võimalik enam kasutada vabandust, et mul ei ole raha, sest leping oli allkirjastatud ja hiline keeldumine oleks kaasa toonud rahalise trahvi. Nüüd, kui see õnnetu vabandus oli kasutu, pidin ma välja mõtlema, kuidas seda olukorda lahendada. Sponsorite otsimine oli üsna närvesööv töö, sest mul ei olnud sellega mitte mingisugust varasemat kogemust. Lisaks paljudele teistele võtsin ma ühendust ühe Eesti ettevõtjaga, kes on noorte rahalise hariduse arendamiseks palju panustanud raamatute kirjutamise näol. Ta andis mulle võimaluse müüa neid raamatuid, mulle müüs ta neid veidi odavama hinnaga kui poodides. Ma võisin neid müüa ükskõik millise hinnaga ja siis kasumi endale jätta. Olles rahul sellise võimalusega samal ajal õppida ja kasu saada, müüsin ma kõik raamatud, mis mulle saadeti, paari kuuga maha. Kui ma aga võtsin selle ettevõtjaga uuesti ühendust, et maksta kokkulepitud summa nende raamatute eest tagasi, siis sain ma temalt vastuse, mida ma kunagi ei unusta: „/…/mul on Sulle hea uudis ka – jäta kõik see saadud raha endale.“  See oli minu tasu, et ma näitasin välja tahtmist tegutseda ja õppida.

Võib-olla mõned teist on juba välja mõelnud selle maagilise komponendi, mida meil tegelikkuses vaja läheb selle loo põhjal. Raha ja aja puudumise vastu aitab imeliselt selline imerohi nagu ettevõtlikkus. Inimesed märkavad seda, kui pidevalt tegutsetakse ja proovitakse leida uusi võimalusi ning mõned neist on ettevõtlikke inimesi ka valmis toetama isegi siis, kui tegutsejad on rahaliselt täiesti põhjas.

Paljud meist pole arvatavasti teadlikud, et oma raha ja aja puudumise vabandustega kaitsevad nad iseennast võib-olla veelgi valusama tõe eest – neil puudub ettevõtlikkus. Siinkohal aga tahan julgustuseks öelda, et kõike on võimalik iseendas arendada. Võtke julgus kokku ja vaadake oma väikesele ettevõtlikkuse seemnele otsa ja hakake seda teadlikult kasvatama. Ma luban, et selle puu viljad on kõige magusamad.

Üks viis selle alustamiseks on järele mõelda iga kord, kui üks nendest kahest vabandusest tahab välja tulla. Mõelge, kas raha või aja puudus on tõesti see, mis teid tegelikult tagasi hoiab, või on selle vabanduse taga peidus midagi, mida te ei taha endale tunnistada.